Kevadel lammutati vana, tuules juba ohtlikult kõikuv hoonejäänuk krundi piiril ja kõikidel hoonetel juurde- ja külgeehitatu.
3. mail 2008  üleriigilise ürituse "Teeme ära 2008" käigus koristati  ka mõisa territooriumil prügi. Talgulisi oli naaberkihelkonnastki. Neile oleme väga tänulikud!Koristamas polnud  aga ainsatki igapäevaräppajat. 
Olime sunnitud alustama kivipostidel raudaia ehitamist,  värava, pargi külgedele metallaia,  lagunenud kiviaia taastamist. Pargis puhastati puudealuseid, müürid vabastati võsat ja puudest,  istutati hekki ja isegi kuus puud, neist neli kastanit.  (Senini pole veel ainsatki maha murtud!) Auringi vana hekk lõigati madalalt maha. Rajati sõiduallee ja kõnniallee auringilt aednikumaja suunas. Massiivide viisi puhastati võsa, inimkõrgusi nõgese- ja putkevälju. Osaliselt lõigati surnud oksi välja, muruniitmisest ei hakka mitte rääkimagi. Mõnikord oli väga hea meel, kui nägid territooriumi muutuvat, siis tuli jälle must masendus peale, kui nägid, et keegi on kangiga aiavarbasid lõhkunud või toru abil neid painutamas käinud. Isegi betoonist valatud aiapostid aeti pikali. Ise ka ei usuks, kui ma  pilte  ei vaataks. 
Kavatsusi tuli kohandada eluga. Otsustaime naisega, et jätame lossi rahule. Algas aednikumaja taastamine. Nii odavalt kui vähegi saime, sest hinges pole mingit kindlust, et  tehtu homme veel tervena seisab.Tänaseks on osa põrandaid all, pliit ja soemüür valminud, aknad ja uksed aga ajutised. Mõnikord olen imestanudki, et ainus uusehitus, mida pole veel purustama mindud on talguteks rajatud välikemmerg. Millegi vastu on ometi rüüstajatel inimlikku aukartustki säilinud.
Eskiis on küll imekaunis. Mõistlik oleks loss mujale rajada. Täna me tõesti ei tea  millele me loodame.